Täna siis hommikusöögiks tuunikalakonservist, munast ja avokaadost salat. Maitsestasin soolaga. Paar kirsstomatit sõin ka. Meil üldse kirsstomatid pidevalt käepärast, on kuidagi jäänud harjumuseks vanematekodust. Parem ikka kui kätt kommikausi poole sirutada :)
Lõunaks eilse õhtusöögi ülejääk, ja jälle kõht täis.
Naljakas oli see, et kolm ja pool tundi pärast hommikusööki tuli mulle meelde, et millalgi peaks lõunat ka sööma, aga näljatunne see meenutaja küll polnud. Mõnus, kõht püsib ilusti täis :)
Õhtuks tegin kalasuppi (forellijupp, porgand, lillkapsas, sibul, küüslauk, kookospiim ja maitseained). Ei oska kommenteerida, kas see supp ka hea sai - mind on nimelt tabanud tuumanohu, mis blokeerib kõik lõhna- ja maitsemeeled. Nii et põhimõtteliselt pole vist vaja maitseaineid lisadagi, nagunii vahet pole :D
Nüüd võtsin snäkiks veel mõned rosinad-pähklid.
Päeva jooksul on veel ära söödud üks pirn ja mõned kirsstomatid.
Enesetunne on suurepärane (kui tatitõbi välja arvata). Ma vist jään igas postituses imestama, kuidas tõsimeeli ei isuta millegi järele! Lihtsalt hämmastav...
Lõunaks eilse õhtusöögi ülejääk, ja jälle kõht täis.
Naljakas oli see, et kolm ja pool tundi pärast hommikusööki tuli mulle meelde, et millalgi peaks lõunat ka sööma, aga näljatunne see meenutaja küll polnud. Mõnus, kõht püsib ilusti täis :)
Õhtuks tegin kalasuppi (forellijupp, porgand, lillkapsas, sibul, küüslauk, kookospiim ja maitseained). Ei oska kommenteerida, kas see supp ka hea sai - mind on nimelt tabanud tuumanohu, mis blokeerib kõik lõhna- ja maitsemeeled. Nii et põhimõtteliselt pole vist vaja maitseaineid lisadagi, nagunii vahet pole :D
Nüüd võtsin snäkiks veel mõned rosinad-pähklid.
Päeva jooksul on veel ära söödud üks pirn ja mõned kirsstomatid.
Enesetunne on suurepärane (kui tatitõbi välja arvata). Ma vist jään igas postituses imestama, kuidas tõsimeeli ei isuta millegi järele! Lihtsalt hämmastav...
No comments:
Post a Comment